| Autor: | Monika Hint |
| Pealkiri: | Luust esemed: toormaterjal, töötlemistehnoloogiad ja tootearendus |
| Juhendajad: | Heidi Luik, Kärt Summatavet |
| Õppekava: | Pärandtehnoloogia |
| Osakond: | Rahvuslik käsitöö |
| Lühiülevaade: |
Loov-eksperimentaalses uurimistöös Luust esemed: toormaterjal, töötlemistehnoloogiad ja tootearendus, käsitlen arheoloogilist leiumaterjali kui inspiratsiooniainest käsitööettevõttele, uurin toormaterjali hankimise võimalusi, viin läbi eksperimente luutöötlemise etappide optimeerimiseks ja arendan välja tooteartiklid.
Luumaterjal käsitöölise ja loomeinimese vaatenurgast on sillaks mineviku ja oleviku vahel, sest see materjal eksisteerib meie kõrval tänapäeval samasugusel kujul nagu aastatuhandeid tagasi. See on alternatiivmaterjal, mida on võimalik kasutada tänapäevases tootearenduses teiste looduslike materjalide kõrval nagu vill, nahk, puit, kivi, savi. Eesti arheoloogilises leiumaterjalis esinevad luust esemed on artefaktid ehk tehisesemed, mis nii inspiratsiooni kui infoallikatena võimaldavad meil tutvuda minevikuga, elada olevikus ja ka tulevikus. Luust toodete loomise ja arendamise aspektist pean oluliseks muistsete esemete materjaliomaduste eripära ja loodusliku vormi kasutamist nö „muistse tootedisaini“ lähteallikana. Näiteks loomade pikkadest luudest (toruluudest) valmistati selliseid esemeid nagu vilepillid, vurrid, nõelakojad, noad, pikapiilised kammid, uisud, nõelad, ahingud, odaotsad; konts- ja varbaluudest mängunuppe; looduslik ümarvorm – reieluupea – leidis kasutust nii kedervarre ketradena kui ka mängunuppudena. Tänapäeva põllumajandusettevõtete lihakäitlejatel tekivad loomsed kõrvasaadused, mis ei ole inimtoiduks kõlbulikud, nende materjalide hulka kuuluvad ka loomade luud. Sellise materjali looduslikku algvormi ära kasutades on võimalik luua esemeid, mis rikastavad ja arendavad ettevõtlust maapiirkondades ja annavad põllumajanduse kõrvalsaadustele majandusliku väärtuse. Ettevõtte tootmismahtu arvestades ei ole rentaabel luud töödelda ainult käsitöövahenditega. Eksperimentaaltehnoloogiad võimaldavad optimeerida tööetappe ja leida lahendusi säästvale materjalikasutusele. Uurimistöö raames korraldatud eksperimentide tulemused, osalusvaatlused Saamimaal Inaris ning Tartus Vanakaru valukojas käsitöömeister Meelis Säre juures andsid aluspõhja luutöötehnikate viljelemisteks ja edasiarendamisteks. Teiste uurijate katsete tulemused ning minu enda uurimistööga seotud eksperimendid on aidanud kaasa luutöötlemistehnoloogia ja luumaterjali füsioloogiliste omaduste tundmaõppimisele ja tootearendusele. Üha trendikamaks muutuv säästlik mõtteviis ja tendents keskkonnasõbraliku tootmise suunas muudab teema aktuaalseks. Uurimistöö annab panuse loome- ja arendustöösse põllumajandusjäätmetele alternatiivse ning säästva kasutuse leidmiseks. Monika Hint lõputöö autor TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia |
| Lisad: |
|
| Kirje ESTER'is: | Link |
| Täistekst DSpace’is: | Link |